Mida on teada Galileo Galilei kui teadlaste elust ja tegevusest?

1. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletavatele loodusteadustele. Muuhulgas tegeles ta teleskoopidega, näiteks valmistas Galilei teleskoobi. Samuti eksperimenteeris Galilei temperatuurimõõtmistega ja täiustas termoskoopi.
2. Sünd ja perekond
Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Peale Galileo Galilei elasid perekonna lastest täiskasvanueani välja veel vend Michelangelo ning õed Virginia ja Livia. Perekond ei olnud jõukas, aga mitte ka vaene. Galileo isa oli edumeelne ja laia silmaringiga mees, kes lisaks muusikale huvitus ka muusikateooriast ja matemaatikast ning avaldas koguni poleemilise raamatu uuemast muusikateooriast "Dialoog vanast ja nüüdsest muusikast" (1581).´
3.Haridustee
Esmase hariduse andis lastele isa ise, kasutades aeg-ajalt koduõpetajaid. Kuigi isa ei hinnanud religiooni järgimist kõrgelt, pani ta noore Galilei parema hariduse huvides 1575 Vallombrosa kloostri kooli. Noormehele meeldis mungalik eluviis ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordusse. Isale sellina asjade käik ei sobinud ja kui Galileid tabas silmahaigus, viis ta poisi kloostrist ära ega toonud teda ka pärast paranemist tagasi. Kuigi koduõpetamine jätkus sama ordu munkade abil, jäi Galilei kirja vaimulikust seisusest välja heidetud preestrina – selles avaldus pahatahtlikkus Galilei suhtes.
Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei isa soovil Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide, et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini kui kergemad: raskemad ja kergemad raheterad langevad maha üheaegselt. (Galilei eeldas, et suuremad ja väiksemad raheterad valmivad samal ajal ja samas kohas koos ning hakkavad samal ajal alla sadama.) Kui Aristotelesel oleks õigus ja raskemad kehad langeksid Maa poole kiiremini, siis peaksid suuremad raheterad valmima kõrgemal pilvedes kui väiksemad ja just täpselt nii palju kõrgemal, et nad langeksid maha täpselt samal ajal kui kergemad. See aga pidas Galilei ebatõenäoliseks, millest ta järeldas, et Aristotelesel pole õigus ning kerged ja rasked asjad langevad Maa pole täpselt ühe ja sama kiirusega.
Aastal 1583 sai Galilei tuttavaks Toscana õukonnamatemaatikuga ning sattus vaimustusse matemaatikast. Ülikoolis hakkas ta nüüd käima meditsiiniloengute asemel matemaatikaloengutel käima. Paraku ei nõustunud isa erialavahetusega ja 1585 lahkus Galilei Pisa Ülikoolist ilma kraadita.
4. Iseseisva elu algus
Pärast Pisast lahkumist püüdis Galileo Galilei elatada end matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana Firenzes.
Aastal 1586 tegi ta oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse (see puudutas hüdrostaatikat) ning hakkas kirjutama märkmeid, millest hiljem vormusid Galilei tuntud teosed. Tasapisi hakkas tema kuulsus loodusfilosoofina levima, abiks olid ka isalt päritud oskused leida mõjukaid sõpru. Nende abiga saigi ilma igasuguse kraadita Galilei 1589 Pisa Ülikooli matemaatikaprofessoriks (selle professuuri alla kuulusid ka astronoomia ja loodusfilosoofia, mis tähendas peamiselt füüsikat). Erinevalt näiteks meditsiiniprofessori palgast ei võimaldanud matemaatikaprofessori sissetulek äraelamist, aga suur samm oli siiski astutud. Et ots otsaga kokku tulla, võttis Galilei enda juurde elama rikkaid üliõpilasi ning õpetas neid ka väljaspool loenguid. Õpetus, mida ta eraviisiliselt jagas, erines tugevalt ülikooli ametlikust, Aristotelesel põhinevast programmist, mida Galilei oma avalikel loengutel järgis.
5. tuntumad saavutused

• 1597 leiutas Galilei termoskoobi. See leiutis ei osutunud temperatuuri mõõtmisel eriti edukaks, sest näit sõltus suuresti õhurõhust.

• 1597 Geomeetriline ja militaarne kompass. Galilei pööras tähelepanu sõjakunstile ja fortifikatsioonidele, samuti uuris ta suurtükikuulide lendu ja avastas, et kuulid lendavad mööda paraboolset trajektoori. Nende uuringute käigus leiutas Galilei "geomeetrilise ja militaarse kompassi": see oli kahest joonlauast kokku volditav arvutusseade, mida algselt kasutati suurtükkide laskekauguste arvutamiseks, kuid peatselt kohandas Galilei selle universaalseks arvutusvahendiks.

• 1609 Galilei teleskoop ja tööd sellega. "Täheteataja". Galilei ei olnud teleskoobi esmaleiutaja, ent kohe, kui ta sellest leiutisest 1609. aastal kuulis, tegi ta endale teleskoobi, olemata varem ühtki sellist riista näinud ning teades vaid seda, et selles kasutatakse kahte läätse ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades tegi, oli parim, mis tolleks ajaks üldse tehtud; see andis ümberpööratud kujutise asemel õigetpidi kujutise. Galilei oli erakordselt osavate kätega, ta lihvis ise läätsesid ja tema teleskoobid olid oma aja parimad. Teadaolevalt oli Galilei esimene, kes pööras teleskoobi taevasse ja hakkas vaatlusi tegema, muuhulgas avastas ta Jupiteri kaaslased, Linnutee koosnemise tähtedest, Veenuse faasid (analoogilised Kuu faasidega) ning Kuu pinna ebatasasused. Kuu mägede kõrguseks hindas ta neli kilomeetrit. Need avastused avaldas ta raamatus "Täheteataja" ("Siderius nuncius", 1610). Raamat suurendas Galilei kuulsust veelgi kuid tekitas ka palju vaenlasi: Kuu ebatasasused ei sobinud ettekujutusega taevase aine täiuslikkusest; Jupiteri kaaslased tõestasid, et universumis on liikumisi, mille keskpunktis ei ole Maa, ja Veenuse faasid näitasid, et see taevakeha liigub ümber Päikese.

• 1623 Galilei teaduse manifest "Väärtuseproovija" ("Il Saggiatore").

• 1624 Mikroskoop. Juba aastal 1609 oli Galieli sõltumatult hollandlastest leiutanud mikroskoobi, kuid 1624 õnnestus tal seda oluliselt täiustada ning Roomas levisid tema poolt joonistatud pildid putukatest.

• 1632 Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta ("Dialogo dei due massimi sistemi del mondo"). See tänapäeval tuntuim Galilei teos kasvas välja tema loodete teooriast ning kujunes aruteluks geo- ja heliotsentrilise maailmasüsteemi üle. Galilei arvas, et tõusu ja mõõna põhjustab Maakera pöörlemine.

• 1638 "Arutlused ja matemaatilised demonstratsioonid kahest uuest teadusest" ("Discorsi e dimostrazioni matematiche, intorno a due nuove scienze"). See on järgnevat teadust kõige enam mõjutanud Galilei teos. Kaks uut teadust, mida pealkirjas mainitakse on teadus liikumatutest asjades (s.o materjaliteadus) ja teadus liikuvatest asjades. Siin võttis Galilei kokku oma uuringud pendlist, kaldpindadest ja vabast langemisest, ta sõnastas vaba langemise seaduse ja inertsi seaduse, viimast küll mitte päris tänapäevases mõttes – Galilei pidas inertsiaalseks liikumiseks mitte ühtlast sirgjoonelist liikumist vaid ühtlast ringjoonelist liikumist. Selle vea parandas Descartes.